Piibel ütleb:
”Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu.” (Jh.3:16)
“Ta oli maailmas…ja maailm ei tundnud teda ära. Ta tuli omade keskele, ent omad ei võtnud teda vastu.”(Jh.1:10)
Sellest kirjakohast võime järeldada et tookordne maailm ja tema religioossed juhid ei tundnud Jumala armastust. “Sest kui nad seda oleksid tundnud, ei oleks nad au Issandat risti löönud.” (1Kr.2:8)
Ka tänapäeva maailm ei tunnista et Kristus on Jumala Poeg ja keeldub Teda vastu võtmast. Piibel ütleb: ”Kes iganes salgab Poja, sellel pole ka Isa.” Ja “Ühelgi, kes astub üle Kristuse õpetusest ega püsi selles, ei ole Jumalat.” (1.Jh.2: 22; 2Jh.1:9) Mis tähendab et ilma Kristuseta inimestel ja religioonidel puudub tõeline Jumal ja sellepärast ei saa nad mõista Tema armastust. “Parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!” ütles Jeesus, (Mk.1:15) “Ja tema nimel peab kuulutatama meeleparandust pattudest andeksandmiseks kõigi rahvaste seas, alates Jeruusalemast.”(Lk.24:47)
Ometi arvatakse, et kui Kristuse järgijad nimetavad inimeste kurje tegusid patuks ja kutsuvad neid parandama meelt, siis ei tee nad seda armastuses. Sest me elame ajastul, kus inimesed otsivad oma himude järgi õpetajaid, kes kõditaks nende kõrvu ja teeksid Jumala armastusega mahedaks ja õigeks nende jätkuva patuelu. ( vt 2.Tim.4:.3)
See on voolav vesi kuradi valede veskile. On ju tema see, kes ilmub valguse inglina ja toob sisse eksitavaid õpetusi, mille tulemuseks räägitakse küll Jumalast ja armastusest, kuid mitte Kristusest. Sest maailmale ei ole probleem Jumalast ja armastusest rääkimine. Vaid maailmale on tänaseni probleemiks Kristuse vastuvõtmine ja vaimselt uuesti sündimine. Tuhandeid aastaid on inimesed loonud igasuguseid ebajumalaid, keda nad samastavad Jumalaga ja püüavad suruda oma religioone ka taevariiki. Jeesus ütles:“Kui surnud üles tõusevad, siis nad ju ei võta naisi ega lähe mehele, vaid on nagu inglid taevas.” (Mk.12:25) Sest ”liha ja veri ei või pärida Jumala riiki ega kaduvus pärida kadumatust.” (1Kr.15:50) Vähemalt üks religioon maailmas aga tõotab oma jüngritele taevariigis 70 naist ja üliinimlikke erootilisi naudinguid kuni saja neitsiga päevas. (1*)
Selline on inimeste sensuaalne arusaam Jumala armastusest ja igavesest elust. Issand aga ei taha et me langeksime valede saagiks ja Pühakiri hoiatab: ”Mingit teist evangeeliumi ei ole, on vaid mõningad, kes teid segadusse ajavad ja tahavad Kristuse evangeeliumi pahupidi pöörata!” (Gal.1:7-8)
Vaatame kuidas suhtus valeõpetustesse Jeesus.
Ilmutuse raamatus käsib Jeesus kirjutada Johannesel Tüatiira koguduse inglile: “Ma tean sinu tegusid ja armastust ja usku ja teenimist ja su kannatlikkust ning et su viimaseid tegusid on rohkem kui esimesi. Kuid mul on sinu vastu, et sa lased naist Iisebeli, kes nimetab end prohvetiks ja õpetab, eksitada ka minu sulaseid hoorama ja sööma ebajumalate ohvreid. Ma olen talle andnud aega meeleparanduseks, ent tema ei taha parandada meelt oma hoorusest. Ennäe ma viskan ta tõvevoodisse ning temaga abielu rikkujad suurde viletsusse, kui nad ei paranda meelt ega lõpeta oma tegusid, ja ma hävitan ta lapsed surmaga, ning kõik kogudused saavad aru, et mina olen see, kes uurib läbi meeled ja südamed, ning annan igaühele teist teie tegusid mööda”. (Il.2:18)
Maises elus ümbritsesid Kristust alatasa variseriderid ja saduserid.
Need mehed õpetasid Iisraeli rahvale Jumala Seadusi, kuid ise ei elanud nende järele.”Moosese asemele on istunud kirjatundjad ja variserid.” ütles Jeesus. “Kõike nüüd, mida nad iganes teile ütlevad, seda tehke ja pidage, aga ärge tehke nende tegusid mööda, sest nad räägivad küll aga ise ei tee.”(Mt.23:2-3) Ka meie päevil on jutlustajaid, kes räägivad küll Jumala armastusest, kuid oma kõlblusega on nad madalamad tavakodaniku moraalist. Piibel ütleb: “Pilgatakse ju Jumala nime teie pärast paganate seas.”(Rm.2:24) Kõik see peab aga sündima et saaks avalikuks vägivalla saladus. “Sest käes on aeg kohtumõistmisel alata Jumala kojast.”( 1Pt.4:17) Pühakirja moonutamine, perversus ja iidoli kummardamine on need verstapostid, mis tähistavad laia teed, mida kurat antikristusele kiiruga ehitab. Seepärast pole ka ime, kui end õiguse teenriteks moondanud valeõpetajad püüavad maailma armastust sulatada kokku Jumala armastusega ja inimesed armastavad rohkem lõbus - kui Jumalat. (vt 2Tim.3:4) Piibel ütleb “Ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas! Kui keegi armastab maailma, siis ei ole temas Isa armastust. Sest kõik, mis on maailmas- lihahimu ja silmahimu ja elukõrkus-, ei ole Isast, vaid maailmast.“(1Jh.2:15-17)
Ka variserid ja saduserid kasutasid Jumala Sõna et kehtestada oma õigusi, kuni nad jäid vaimupimedaks ega tundnud enam Jumalat. (vt.Lk.16:13-14)
Vaatame kuidas defineerib armastust maailm?
Sõnaraamatutest võime leida et armastus on soe seotusetunne, sügav kiindumus, pühendumus, õrnus, tugev sümpaatia ja tõmme selle isiku poole, kes tekitab erilist rõõmu ja imetlust.” Pangem tähele et inimlik armastus tõmbab meid kellegi poole, kelles on midagi meeldivat, imetlusväärset või ihatekitavat. Nii et, kui ma armastan kedagi, siis peab selleks olema mingi mulle sobiv motiiv ehk impuls.Või võtame teise näite. Kui palju inimesi määravad kohtingu et jagada omavahel Kristuse armastust? Kas ei kohtuta kõigepealt siiski selleks, et kaaslases on midagi, mis mulle meeldib. Olgu see siis füüsiline ilu, sobivus, positsioon, rikkus või muu. Kolmandaks võtame sõbra-armastuse. Nagu teada, pole enamus inimesi seltskondlikus elus just eriti edukad. Seepärast pole neil ka palju sõpru (kui üldse). Miks? Sest väljakujunenud ilmalike standardite järele puudub neil see, mis teeb inimese eriliseks või imetlus-väärseks.Vahel ka kadedusväärseks.
Täiesti vastupidise näite leiame aga Luuka ev. ptk.10 :30-37, kus Jeesus räägib paljaksröövitud ja läbipekstud mehest, kel puudus raha ja kõik see, mis tekitab inimestes lugupidamist või armastust.. “Juhtumisi tuli keegi preester sedasama teed, ja kui ta teda nägi, läks ringiga mööda. Nõndasamuti ka leviit, kui ta sattus sinna paika ja teda nägi, läks ringiga mööda.” Neil vaimulikel oli ilmselt tähtsamaid asju ajada, kui läbipekstud ja paljaksröövitud mehega tegeleda. “Aga sama teed tuli üks samaarlane. Kui ta jõudis temani ja teda nägi, hakkas tal hale ja ta astus ligi, sidus mehe haavad, valas peale õli ja veini, tõstis ta oma muula selga, viis öömajale ning kandis hoolt tema eest.” Ilma autota võis see olla raske teekond, kuid samaarlane jättis kannatanu eest hoolitsemiseks veel kahe päeva palga ega oodanud kelleltki vastutasu. Nüüd küsis Jeesus ühelt seadusetundjalt :”Kes neist kolmest oli sinu arvates ligimene inimesele, kes oli sattunud teeröövlite kätte ?” Seadusetundja ütles:”See, kes tema peale halastas.”Jeesus ütles talle: ”Siis mine ja tee sina nõndasamuti.”( Lk 10:30-37)
Ka meie peame armastama mitte omakasuks, vaid Jumala igaveseks kasuks.
Piibel defineerib armastust mis on pika meelega ega kadetse. Ei hoople. Ei käitu näotult. Ei otsi omakasu. Ei ärritu. Ei pea meeles paha. Ei rõõmusta ülekohtust, vaid rõõmustab tõe üle. Selline armastus ei hävi ilmaski. (vt.1 Kor. 13:1-8)
Kuidas väljendas oma armastust Jeesus?
Pühakirjast loeme et Issand tegi mitmeid, maailmale täiesti arusaamatuid ja vasturääkivaid asju. Huvitav, kas tänapäeva maailm arvaks et kõik Tema teod on Jumala armastuse väljendused?
Piibel ütleb: ”Selleks te olete kutsutud, sest Kristus kannatas teie eest, jättes teile eeskuju, et te käiksite tema jälgedes.” (1 Ptr.2:21) Mis tähendab et Jeesuse ütlemised ja tegemised peaksid olema meile eeskujuks, mitte ainult kirikus vaid ka igapäevases elus.
Pole kahtlust, et Issanda tervendamise - imed oleksid tänapäeva meedia kõmunumbrid ja enamus neist läheks Jumala armastuse arvele. Kuid: “On veel palju muudki, mida Jeesus tegi, kui need kõik ükshaaval üles kirjutada, siis... ei suudaks kogu maailmgi mahutada raamatuid, mis tuleks kirjutada.” (ptk. 21:25)
Vaatame Kristuse kokkupuuteid religioossete inimestega.
Mitmest kirjakohast leiame, et Jeesuse arusaamine religioonist ei piirdunud ainult kirkuskäimise, Piibli õppimise ja palvetamisega. Ta ütles: ”Kui te mind armastate, siis pidage mu käske” “Kes mind ei armasta, ei pea mu sõnu“.(Jn.14:15:24) Ehk teiste sõnadega,:” Olge sõna tegijad ja mitte üksnes kuuljad, pettes iseendid.” (Jk.1:22)
Kui Jeesus märkas et religioossete juhtide rahaahnus olid muutnud pühakoja äriettevõtteks, lükkas ta rahavahetajate lauad ümber ja ütles: ”Kirjutatud on: Minu koda hüütagu palvekojaks, aga teie teete selle röövlikoopaks!” (Mt.21:13) Kas väljendas selline tegu armastust? Kindlasti! Sest Jumala armastus ei tunne rõõmu ülekohtust ja Kristus ei rõõmustanud kirikus toimuva kurjuse pärast.( vt.1 Kor.13:6)
Piibel räägib ühest öisest külaskäigust, kus pimeduse katte all tuli Issanda juurde juutide religioosne juht, Nikodeemus. Üsna nende kõneluse algul ütles Jeesus: ”Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kes ei sünni ülalt, ei või näha Jumala riiki.” Ja kui Nikodeemus siis küsis: ”Kuidas see on võimalik?” vastas Jeesus: ”Sina oled Iisraeli õpetaja, ja ei tea seda?” (Jh.3:3)
Tema suhetest religioossete inimestega võime lugeda ka Johannese evangeeliumist, kus üksikasjalikud Piibli õppijad ja religioosse täpsusega hingamispäevast kinnipidajad, said Jeesuse kõige karmima kriitika osaliseks. Ta ütles, et Jumala Sõna ei püsi nende sees, sest nad ootavad austust inimestelt ja kutsus neid loobuma patust. Kui nad selle peale aga solvusid ja pidasid end Aabrahami lasteks, ütles Jeesus: ”Kui te oleksite Aabrahami lapsed, siis te teeksite Aabrahami tegusid.” “Teie olete oma isast kuradist ning tahate teha oma isa himude järele.” ”Nüüd võtsid nad kive, et teda nendega surnuks visata. Aga Jeesus peitis enese ära ja lahkus pühakojast.“ (Jh.5:38:44; 8:34:36:39:44:59)
Lehtmajade pühade ajal, kui koos oli hulk religioosseid inimesi, ütles Jeesus: ”Aga keegi teist ei tee Seaduse järgi. Miks te otsite võimalust mind tappa” (Jh 7:19) Oli juhtumeid, kus Kristus tegutses kirikudoktriinide vastaselt ja kui ta hingamispäeval tegi terveks kõvera naise, siis sai sünagoogi ülem Tema peale pahaseks.( Lk.13:10-14)
Variseride juhile, kes kutsus Teda oma kotta sööma, ütles Jeesus: ”Kui sa teed lõuna – või õhtusöömaja, siis ära kutsu oma sõpru ega oma vendi ega oma sugulasi ega rikkaid naabreid, et nemadki sind vastu ei kutsuks enda poole ja sellest tuleks sulle tasu, vaid kui sa teed võõruspeo, siis kutsu vaeseid, küürakaid, jalutuid ja pimedaid, siis oled sa õnnis, sest neil ei ole millegiga sulle tasuda, vaid see tasutakse sulle õigete ülestõusmisel” ( Lk.14:1;12-14)
Kõik need ütlemised võivad kõlada tänapäeval liiga karmilt, kuid Jeesus armastas inimesi mitte maailma,vaid Jumala armastusega.
Kuidas suhtus Jeesus tõeotsijaisse?
Piibel räägib et Kristusel olid omad nõudmised ka tõeotsijatele. Esiteks: Ta tahtis et teda ei järgitaks poolikult. Teiseks, ütles Jeesus, et Tema järgimine ei too kellelegi rahu maailmaga, vaid pigem katsumusi, mis võivad lõppeda isegi surmaga.(Jh.16:33) Neile juutidele, kes temasse uskusid, ütles Ta: ”Kui te jääte minu sõnasse, siis te olete tõesti minu jüngrid...” (Jh.8:31) Pangem tähele et seda öeldi neile, kes Temasse juba uskusid.
Pärast üht Kristuse jutlust arutasid jüngrid omavahel: ”See sõna on ränk, kes suudab seda kuulda?” Ja “Seepeale lahkusid paljud ta jüngrid tema juurest ega käinud enam koos temaga.” (Jh.6:60: 66). Need võisid olla küll siiralt pühendunud tõeotsijad, kuid Kristuse õpetus käis neile üle jõu ja nad loobusid või läksid otsima tõde mujalt.
Kui Jeesus oli Kalilea kaldal söötnud 5000 meest, märgati hommikul tema kadumist. Rahvas valgus laiali ja Ta leiti olevat teisespool järve, Kapernaumas. See teekond ei ole lühike. Kui nad aga Jeesuse ümber kogunesid ,ütles Tema: ”Tõesti, tõesti ma ütlen teile, te ei otsi mind mitte sellepärast, et te nägite tunnustähti, vaid et te sõite leiba ja teie kõhud said täis.” (Jh.6:10; 26) Issand ei tahtnud et inimesed järgiksid teda ainult füüsiliste vajaduste pärast ja ütles: “Ärge siis hakake muretsema, öeldes: “Mida me sööme?” või ”Mida me joome?” või ”Millega me riietume?” …Aga otsige esiti Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi.”(Mt.6:31-34)
Oli juhtumeid, kus Jeesus rääkis rahvale tähendamisõnadega “ et nad vaadates ei näeks ja kuuldes ei mõistaks”. Ta ütles: ”Kes oma elu armastab, see kaotab selle, ja kes oma elu vihkab selles maailmas, see hoiab selle igaveseks eluks.” (Lk.8:10; Jh. 12:25)
Kristust ei jutlustanud ainult suurtele rahvamassidele, vaid Ta tahtis et inimesed ka elaksid Tema Sõna järele. Kui ta ütles mehele: ”Järgne mulle!” See aga tahtis enne matta oma isa, vastas Jeesus: ”Lase surnuil matta oma surnuid, aga sina mine ja kuuluta Jumala riiki!” Kas ei tunduks selline vastus tänapäeval julmana? ”Aga ka üks teine ütles: “Issand, ma tahan sulle järgneda, kuid luba mul enne jätta hüvasti nendega, kes mul kodus on! Aga Jeesus ütles: „Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile!” ( Lk.9:57-62) Issand ei tahtnud et inimesed langeksid tagasi maailma. Ta ei kartnud öelda religioossetele juhtidele: “Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad.“ “Te maod, te rästikute sugu, kuidas te võiksite põgeneda ära põrgu kohtust.” Ja rahvahulkadele: ”… kui teie meelt ei paranda hukkute kõik nõndasamuti.” (Mt.23:15-33;Lk.13:3)
Isegi siis, kui inimesi oli Tema ümber nagu murdu, ei läinud Jeesus oma sõnumiga kompromissile, vaid kuulutas: ”See sugupõlv on paha sugupõlv, ta nõuab tunnustähte, ja talle ei anta muud kui Joona tunnustäht, sest nii nagu Joona sai tunnustähe Niinive rahvale, nii peab ka Inimese Poeg olema sellele sugupõlvele” (Lk 11:29) Mis tähendab et nii nagu prohvet Joona kutsus Niinive linna meele-parandusele, nii kutsub Jeesus Kristus meeleparandusele meid ka tänapäeval. Sest ”Jeesus Kristus on seesama eile ja täna ja igavesti!” (Hb.13:8) Ta tuli tooma inimesi välja patu pimedusest Jumala valgusesse ja õigusesse, kuid mitte selle maailma õigusesse. Jeesus teadis et pimedus vihkab valgust ja ütles: ”Tuld olen ma tulnud viskama maa peale, ja mida muud ma tahaksin, kui et see oleks juba süttinud! Kas te arvate, et ma olen tulnud rahu andma maa peale? Ma ütlen teile, ei sugugi, vaid hoopis lahkmeelt. Sest nüüdsest peale on viis ühes kojas lahkmeeles, kolm kahe vastu, kaks kolme vastu, isa poja vastu ja poeg isa vastu ja ema tütre vastu ja tütar ema vastu, ämm minia ja minia ämma vastu.” ( Lk.12: 49:51-53).
Seepärast ei andnud Jeesus tõeotsijatele valelootusi,vaid tahtis et nad teeksid õigeks oma vahekorra Jumalaga.
Kuidas kohtles Jeesus oma sõpru ja perekonnaliikmeid?
On olukordi kus perekonnaliikmed ja sõbrad võivad meid Jumalariigi töös segada. Jeesus aga armastas oma sugulasi ja sõpru nii, et nad saaksid Jumalale lähemale ilma Tema tööd takistamata. On hea kui me proovime hinnata olukordi nõnda nagu näeb neid Jumal. Jeesus õpetas et Jumala armastamine on tähtsam isegi perekonna armastamisest. Ta ütles: ”Kes isa või ema enam armastab kui mind, see ei ole mind väärt, ja kes oma poega või tütart enam armastab kui mind, see ei ole mind väärt.” Issand elas ka ise selle järele mida ta teistele õpetas. (Mt10: 37) Piibel räägib juhtumist, kus ” Jeesus tuli koju ja taas kogunes rahvahulk, nii et nad ei saanud leibagi süüa. Ja seda kuuldes tulid ta omaksed teda kinni võtma, sest räägiti, et ta on arust ära.” “Siis tulid Jeesuse ema ja ta vennad ja väljas seistes lasksid teda kutsuda.” ” Ja rahvahulk istus Jeesuse ümber, kui talle öeldi: ”Vaata, su ema ja su vennad ja su õed otsivad sind väljas. Ent Jeesus vastas neile: ”Kes on mu ema ja vennad?” Ja silmitsedes neid, kes istusid ringis ta ümber, ütles ta: ” Ennäe, mu ema ja mu vennad! Sest kes iganes teeb Jumala tahtmist, see on mu vend ja õde ja ema.” (Mk 3:20-21; 31-35). Ta ei lasknud oma perekonnal Jumala tööd takistada. Ka Tema jüngrid Jaakobus ja Johannes “ jätsid kohe paadi ja oma isa sinnapaika ning järgnesid talle.” (Mt.4:22) Meie vanemad ei peaks meid Jumala riigi teenimisel segama. Jeesus teadis et igaüks, kes klammerdub Tema Sõna külge tõsiselt, saab nende vihkamise osaliseks, kes lähevad Tema Sõnaga kompromissile, või suhtuvad neisse leigelt. (Mt.10:22) Kaasaarvatud perekonnaliikmed. Seepärast Ta ütleski: ”nüüdsest peale on viis ühes kojas lahkmeeles, kolm kahe vastu ja kaks kolme vastu, isa poja vastu ja poeg isa vastu, ema tütre vastu ja tütar ema vastu, ämm minia vastu ja minia ämma vastu.” (Lk12:52-53) Siiski peame me oma vanemaid kuulama ja austama. ( vt.2Ms.20:12; Ef.6:2) Nagu tegi seda Jeesus, kui Ta Kaana pulmas muutis oma ema palve peale vee veiniks, kuigi Tema aeg polnud veel tulnud (Jh.2:1-11)
Vaatame kuidas Jeesus armastas oma kõige lähemaid jüngreid.
Üks on kindel! Jeesus ei läinud Jumala Sõnaga kompromissile ka oma kõige lähemate jüngritega. Muidu poleks see ju tõeline Jumala armastus! Me lugesime eelpool kuidas Issanda juurest lahkusid paljud , kes leidsid et Tema õpetus oli liiga raske. Siis ütles Jeesus oma kõige lähemale, kaheteistkümnele jüngrile: “Kas teiegi tahate ära minna?” (Jh.6:67) Neilt, kes olid poolikult pühendunud, küsis Ta: ”Aga miks te mind hüüate: ”Issand, Issand!” ega tee, mida ma ütlen?”( Lk.6:46) Kord, kui järvel tõusis torm ja jüngrid olid surmahirmul, sõitles Jeesus tuult ja veemöllu, ja kui järv oli vaikne, küsis Ta oma jüngritelt: ” Kus on teie usk?” (Lk. 8:25) Ta teadis et lõpuks kutsuvad paljud heade ja religioossete tegude tegijad Teda Issandaks, kuid neid ei võeta Taevariiki,sest nad loodavad oma tegude peale ja praktiseerivad tahtlikult pattu. Seepärast ütles Jeesus: “Mitte igaüks, kes mulle ütleb: ”Issand, Issand!” ei saa taevariiki; saab vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas” (Mt.7:21)
Jeesus tahtis et need kes kutsuvad Teda Issandaks seda tõesti ka oma südames mõtlevad
Jüngriks saada soovijaile esitas Jeesus järgmised tingimused: ”Kui te jääte minu sõnasse, siis olete te tõesti minu jüngrid.” (Jh 8:31) “Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist päevast päeva enese peale ja järgnegu mulle.” ( Lk9:23) ”Kellel on minu käsud ja täidab neid, see on kes mind armastab.” (Jh. 14:21) Ta ei proovinud maalida oma jüngritele maises elus roosilist tulevikku ja hoiatas: ”Aga ka teie vanemad ja vennad ja sugulased ja sõbrad reedavad teid ja lasevad mõned teie seast surmata, ning teie saate kõikide vihaalusteks, minu nime pärast.” (Lk.21: 16-17) Tõepoolest peavad kristlased siin ilmas läbi minema tõsistest raskustest. Ka apostel Paulus kinnitas oma misjonireisidel “jüngrite hingi, julgustades neid jääma ususse ja seletades, et meil tuleb paljude viletsuste kaudu sisse minna Jumala riiki.” ( Ap.14:22) Kuid neile, kes usaldavad Jeesust kogu südamest, ütles Issand: ”Oma vastupidavusega kannatustes te pärite oma hinge.” (Lk.21: 19)
Me rääkisime eelpool, et mitte kõik Jeesuse teod ja ütlemised polnud maailmale alati arusaadavad ja vastuvõetavad. Seepärast läksid paljud jüngrid Tema juurest ka minema. Kujutlege nüüd jutlustajat, kes nimetab inimesi silmakirjalikeks madudeks ja rästikuteks. (Mt.23:33) Või ütleb et kõik, kes meelt ei paranda, lähevad hukka, sest nende eluviisid ei vääri Jumala lähedust ega igavest elu.
Mida te sellisest jutlustajast arvaksite? Kas niisugune oleks Issandale meelepärane?
Kindlasti! Isegi kui enamuse arvates oleks ta kuri ja pahatahtlik, ütleb Piibel:
”Kuuluta sõna, astu esile, olgu aeg paras või ärgu olgu, noomi, manitse, julgusta igati pika meelega ja õpetamisega.” (2Tm.4:2)
”Patustajaid noomi kõikide ees, et ka teised hakkaksid kartma.” (1Tim. 5:20)
“Kas mul tõesti peaks olema hea meel õela surmast, ütleb Issand Jumal? Kas mitte sellest, et ta pöördub ära oma teedelt ja jääb elama.”(Hs.18:23)
Jeesuse ainus eesmärk oli olla meelepärane Jumalale. Ta ütles:”Ma ei ole ju taevast alla tulnud oma tahtmist tegema, vaid tema tahtmist, kes minu on saatnud.”
”Ma mõistan kohut nõnda, nagu ma kuulen, ja minu otsus on õiglane, sest ma ei otsi oma tahtmist, vaid tema tahtmist, kes minu on saatnud.” (Jh.5:30;6:38)
Kas peaksid tänapäeva kristlased olema teistsugused ja mõõtma Jumala armastust teise mõõdupuuga kui seda tegi Jeesus? Kas nad peaksid asendama Pühakirja ilmaliku humanismi vaadete ja inimliku lihaloomu-se ettekujutustega Jumala armastusest? Piibel ütleb: ” ... käige armastuses, nõnda nagu Kristus meid on armastanud ja on iseenese loovutanud meie eest anniks ja ohvriks, magusaks lõhnaks Jumalale.” (Ef. 5:2)
Ei tulnud ju Jeesus meid patusurmast päästma sellepärast, et inimesed on Jumalat väga armastanud, “vaid et tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest.” (vt.1Jh.4:10) ” Tema oli selleks ette määratud küll enne maailma rajamist, aga aegade lõpus on saanud avalikuks teie pärast,“ Mis tähendab, et Jumal kavandas oma Poja meie pattude eest surema veel enne, kui Ta lõi planeedi, mille peal me elame ja hingame. Jumala armastus äratas Jeesuse üles surnuist, andis Talle kirkuse ning pani istuma Isa paremale käele. Talle alistati kõik inglid ja meelevallad, et meie usk oleks Jumalas ja mitte meie inimlikes tegudes. (vt1Pt.1:20-21;3:22) Ei ole me ju saanud armu mitte oma tegude tõttu, vaid Kristuse läbi, “et ükski inimene ei kiitleks Jumala ees.“ (1Kr.1:29)
Ainult Kristuse läbi me pääseme surmast ja põrgust! „ Ja kellegi muu läbi ei ole päästet, sest taeva all ei ole antud inimestele ühtki teist nime, kelle läbi meid päästetakse.” (Ap.4:12)
Ei ole tuhandeid teid ega võimalusi Jumala juurde pääsemiseks! On ainult üks tee ja üks uks! Ja see uks ei ole Taara ega maausk. Ei Mohammed ega Hari Krishna. Vaid Kristus!
Olgem ettevaatlikud, mida maailm meile pakub! Maailm püüab tõestada et Jeesus ei saa mingil juhul olla ainuke uks. Jeesus aga ütles: “Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes ei lähe lambatarasse usksest, vaid ronib üle mujalt, see on varas ja röövel” “Mina olen uks.” (Jh.10:1:9;Hb 7:25) Kuid seda ust ei saa me valida enam pärast surma. Et saada Jumala armu osaliseks, peab inimene sisenema sellest uksest juba siin ilmas. (Jh.10:9) Kui me aga sureme väljaspool Jeesust, ei ole me Tema omad ja teiselpool maist elu ei saa me osa Jumala tõotustest ega Tema armastusest, “vaid ainult mingi hirmus kohtu ootamine ja äge tuli, mis neelab vastased.“ (Hb.10:27)
Neile aga, kes lähevad sisse Jumala poolt pakutud uksest ütles Jeesus: “Olge julged: mina olen maailma ära võitnud.“ (Jh.16:33) Mis tähendab et Jumala armastus võitis ära maailma, koos kõikide pattudega ja Kristus on kroonitud võitja! Need, kes seda usuvad, võivad kasutada Jeesuse nime ja saavad osa Jumala Vaimust. “Sest Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud. Sest juba siis , kui me alles nõrgad olime, on Kristus surnud nende eest, kes tollal veel jumalakartmatud olid.“ (Rm.5:5-6)
Kahjuks jääb tõeline Jumala armastus ka paljudele tänapäeva inimestele arusaamatuks!
Sest ”sõna ristist on narrus neile, kes hukkuvad, aga meile, kes päästetakse, on see Jumala vägi.“ (1Kor.1:18)
Niisiis, rääkides ja mõtiskledes Jumala armastusest, on täna igaühel meist jällegi võimalus küsida iseendalt: ”Aga kuidas mõistan armastust mina? Kas on minu armastus rajatud maailma arusaamistele ja inimlikele tegudele või Kristusele?”
Mati Murumaa
Lake Worth. Florida
Juuli 2009
Kasutatud kirjandus: (http://www.tafsir.com/default.asp?sid=56&tid=51961[عُرُباً] (http://www.youtube.com/watch?v=cMT46BOb9wM&feature=related)
___________________________________________________________________
