Kõik tänapäeva inimesed ja nende juhid seisavad valikute ees.
Valikute tegemine on meile antud Jumalast ja Tema Seadused määravad ka meie valikute lõpptulemuse: õnnistuse või needuse.
Õnnistuse neile, kes austavad Issanda Seadusi ja järgivad lõpuni Kristuse õpetust.
Needuse aga neile, kes taganevad Jumalast ja elavad lihaliku mõtteviisi järele.
”Seepärast et lihalik mõtteviis on vaen Jumala vastu” ja ”patu palk on surm.” (Rm. 6:23;8:7)
Jumal tahab et me valiksime õieti ja juhatab meid oma sõna läbi:
“Ma kutsun täna tunnistajaiks teie vastu taeva ja maa: ma olen pannud su ette elu ja surma, õnnistuse ja needuse.
Vali nüüd elu, et sina ja su sugu võiksite elada, armastades Issandat, oma Jumalat, kuulates tema häält ja hoidudes tema poole!"
”Sest see käsk, mille ma täna sulle annan, ei ole sulle raske täita ega kättesaamatu.
See ei ole taevas, et sa peaksid ütlema: ”Kes läheks meie eest taevasse ja tooks selle meile, et saaksime seda täita?”
Ega ole see mere taga, et sa peaksid ütlema: ”Kes läheks meie eest mere taha ja tooks selle meile, et saaksime seda kuulda ja täita?”
Vaid sõna on sinule väga ligidal, sinu suus ja sinu südames, et seda täita.” (5.Ms.30:12;19-20)
Sest, ”Kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südames usud, et Jumal on ta üles äratanud surnuist, siis sind päästetakse, sest südamega usutakse õiguseks, suuga aga tunnistatakse päästeks.” ( Rm.10:9)
Ka meie rahval ja tema juhtidel tuleb valida.
Me kas järgime Kristust, kelle läbi me pääseme, või “Saatanat, kes eksitab kogu ilmamaad” ja heidetakse lõpuks tulejärve. (Il.12:9; vt. Il.20:10)
Kui me laulame ainult pidupäevadel suure paatosega ”Su üle Jumal valvaku, mu kallis isamaa,” südames aga kummardame haridust, kultuuri ja materialismi, lootes suur-riikide abile rohkem kui Issandale, siis leiame me end varem või hiljem jällegi oma esivanemate kurva saatuse karusellist.
Sest “Jumala juures on ju praeguse maailma tarkus narrus.” (1.Kr 3:19)
“Vaata nad on põlanud Issanda sõna - mis tarkust võib neil olla.” ( Jr.8:9)
Neile aga, kes on hõiskavad oma teadmiste ja rikkusega, ütleb Pühakiri :
” Ärgu kiidelgu tark oma tarkusest, ärgu kiidelgu vägev oma vägevusest, ärgu kiidelgu rikas oma rikkusest, vaid kes kiitleb, kiidelgu sellest, et ta on arukas ja tunneb mind, et mina olen Issand, kes teeb head, õigust ja õiglust maal. Sest seesugused asjad on mu meele järele ütleb Issand.“ (Jr.9:22)
Nii on siis Jumala tundmine parem kui ükski maine tarkus või rikkus.
“Sest raha ihaldades on mõnedki eksinud ära usust ja on ise endale valmistanud palju valu.”
”Ent jumalakartus on suur tuluallikas, kui inimesele piisab sellest, mis tal on.” (1.Tm.6:6;10)
Mis saab aga neist, kes ei tunne Jumalat ega ole kuulekad meie Issanda Jeesuse evangeeliumile.
Piibel ütleb, et ”Need saavad karistuseks igavese hukatuse eemal Issanda palgest ja tema vägevuse kirkusest.“ (2.Ts.1:9)
Nad “tõugatakse välja kaugele pimedusse, kus on ulgumine ja hammaste kiristamine.” (Mt.8:12)
Ehk lühidalt, põrgusse.(vt. Lk.16:23)
Mõni võib aga nüüd mõelda: ”Oot – oot, ära tule mind põrguga hirmutama! Ega sihuke asi ometi tõsiselt juhtu?” Juhtub küll!
Sest, ”Jumal ei ole inimene, et ta valetaks…Kas tema ütleb, aga ei tee, või räägib, aga ei vii täide?”
Neile, kes Tema sõnades kahtlevad, ütleb Jeesus:
“Tõesti, ma ütlen teile, ükski täpp ja ükski kriips ei kao Seadusest seni, kuni taevas ja maa püsivad, kuni kõik, mis sündima peab, on sündinud.”
”Taevas ja maa hävivad, aga minu sõnad ei hävi!” (4.Ms.23:19; Mk.13:31)
“Vaata, ma tulen varsti ning toon igaühele palga, ma tasun igaühele tema tegude järele.” (Il.22:12)
Kui paljud tänapäeval aga usuvad põrgu reaalsusesse või Jeesuse tagasitulekusse?
Tõenäoliselt leiaks me rohkem neid, kes selle peale kostavad: ”Ku-ku! Mees, millal sa viimati arsti juures käisid?”
Apostel Peetrus kirjutas:
“Ma virgutan meenutamise kaudu teie selget mõistust, et te mäletaksite sõnu, mida pühad prohvetid on rääkinud… Seda teadke esmalt, et viimseil päevil tuleb pilkesõnadega pilkajaid, kes käivad iseeneste himude järgi ja ütlevad: ”Kus on tema tulemise tõotus? Sest pärast seda, kui isad on läinud magama, on jäänud kõik nõnda nagu loomise algusest peale. Aga seda väites jääb neile kahe silma vahele, et muiste olid olemas taevad ja veest tuli maa, mis püsis koos vee ja Jumala sõna jõul, mille läbi tookordne maailm hukkus veeuputuses. Aga praegusi taevaid ja maad, mis on säilitatud sellesama sõna jõul, hoitakse tule jaoks jumalakartmatute inimeste kohtu ja hukatuse päevaks.” (2.Pt.3:3-7)
Mis tähendab, et kui muistne maailm uputati inimeste kurjuse pärast veega, siis praegusi taevaid ja maad hoiatakse selleks, et põletada kurjad inimesed ära tulega. (vt.1.Ms.6:13)
Neile aga, kes nüüd mõtlevad: “ Oot-oot! Miks see pole siis sündinud? Kas meil on veel vähe kurje inimesi?” ütleb Piibel:
“Issand ei viivita tõotust täitmast, nii nagu mõned peavad seda viivitamiseks, vaid tema on teie vastu pikameelne, sest ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik jõuaksid meeleparandusele.” (2.Pt.3:9 )
“Seepärast pöörduge ja elage!” (Hs.18:32)
Ja palvetagem ka nende eest kes ei ole siiani veel päästetud!
Sest “Issanda päev tuleb nagu varas. Siis hukkuvad taevad raginal, algained lagunevad lõõmates ning maad ja tema tegusid ei leita enam.” (1.Ts.5:2; 2Pt.3:10)
Ilmutuse raamatus räägitakse taevast, mis taganeb nagu kokkukeeratav rullraamat.
Inimesed ja nende valitsejad aga otsivad varju kaljulõhedest ja ütlevad mägedele:
“Langege meie peale ja peitke meid troonil istuja palge eest ning Talle viha eest!” (Il.6:14-17)
“Sest vaata, ma loon uue taeva ja uue maa,” ütleb Jumal. (Js.65:17)
Hariduse võidukäik ja teaduse progress meid Issanda tulemise päeval ei päästa.
“Sest nii nagu inimesed olid noil päevil enne veeuputust- sõid ja jõid, võtsid naisi ja läksid mehele, ... ega taibanud midagi, enne kui tuli veeuputus ja võttis kõik ära- nõnda on Inimese Poja tulemine.” (Mat.24:37)
“Ometi, kui inimese Poeg tuleb, kas ta leiab usku maa pealt?” küsis Jeesus. (Lk.18:8)
Mis tähendab et meeleparandamine ja usus kasvamine on lõpuaegadel väga tähtis, sest ilma usuta on võimatu olla meelepärane Jumalale. (vt.Hb.11:6)
“Seepärast ütle neile: Nõnda ütleb vägede Issand: Pöörduge minu juurde, ütleb vägede Issand, siis ma pöördun teie juurde, ütleb vägede Issand!
Ärge olge oma vanemate sarnased, kellele endised prohvetid hüüdsid, öeldes: Nõnda ütleb vägede Issand: Pöörduge ometi oma kurjadelt teedelt ja oma kurjadest tegudest!
Aga nad ei kuulanud ega pannud mind tähele, ütleb vägede Issand.” (Sk.1:4)
Jumal küsib meie rahvalt:
”Kuhu tuleks teid veel lüüa teie tõrksuse jätkudes? Pea on üleni haige ja süda täiesti jõuetu. Jalatallast pealaeni ei ole midagi tervet: aina vermed, muhud ja värsked haavad, mida ei ole puhastatud ega seotud ega õliga leevendatud.” (Js.1:5)
”Sest rahvas ei ole pöördunud oma peksja poole ega ole otsinud vägede Issandat.” (Js.9:12)
“Nad lähevad kurjusest kurjusesse, aga mind nad ei tunne, ütleb Issand” (Jr.9:2)
”Ja kui sa neile kõike seda räägid, siis nad ei kuula sind, ja kui sa neid hüüad, siis nad ei vasta sulle.”
(Jr.7:27)
”Aga sina, inimese poeg, ära karda neid ja ära karda nende sõnu, kuigi nad on tõrksad ja hülgavad sinu ja sa pead elama skorpionide seas!” (Hs.2:6)
”Kui tuleks mees, kes ajab tuult taga ja kõneleb valet: Mina kuulutan sulle veinist ja vägijoogist (ehk teiste sõnadega heaolust ja elurõõmudest), siis oleks ta küll sulle prohvetiks.” (Mi.2:11)
“Mispärast ütleb mu rahvas: Me oleme vabad käima sinna- tänna, me ei tule enam sinu juurde!” (Jr.2:31)
”Pidage meeles,… te üleastujad!
Tuletage meelde endisi aegu muistsest ajast, sest mina olen Jumal ja kedagi teist ei ole, mina olen Jumal ja ükski ei ole minu sarnane;
… Minu nõu läheb korda ja ma teen kõik, mis ma tahan; kes kutsub ida poolt röövlinnu, kaugelt maalt mehe, kes teostab mu nõu.
Mida ma olen rääkinud, seda ma lasen ka sündida, nagu ma olen kavatsenud, nõnda ma ka teen. Kuulge mind, te arad kes olete kaugel õigusest!” (vt.Js.46:8-12)
Sest” …kui te ei kuula Issandat ja tõrgute Issanda käsu vastu , siis on Issanda käsi teie vastu, nõnda nagu ta oli teie vanemate vastu.” (1.Sm.12;15)
“Eks mu sõna ole nagu tuli, ütleb Issand, või nagu vasar, mis purustab kalju. (Jr.23:29)
“…Missuguse ülekohtu leidsid teie vanemad minus, et nad läksid minust eemale ja käisid tühjuse järel ning said tühjuseks” (Jr.2:5)
Meie 1739. aastal väljaantud esimese Piibli eessõnas kirjutas härra Köler:
”Uskuge kindlasti, et kõigeülem süü, mispärast Jumal meie maa rahvast nii mitu sada aastat nii väga suurte ja raskete nuhtlustega on nuhelnud, on see, et teie, kes siin maal elate, Jumala sõnast ep ole hoolinud, vaid olete pimeduses ja ebausus oma eneste hullude mõtete järele elanud, ja seepärast pole teil mitte selgesti teada olnud, mis Jumala õige, hea ja armuline tahtmine on ...”
Kas oleme neist sõnadest midagi õppinud?
Või elame me 270 aastat hiljem ikka “otsekui lambad kellel ei ole karjast.” (Mt.9:36) ja” kes aina õpivad, ent kunagi ei suuda jõuda tõe mõistmisele” (2.Tim.3:7)
Kui nii, siis täituvad ka prohvet Reitsi viimase ilmutuse sõnad:
”Eesti rahvas paisatakse laiali, seni kui ta saab ära kaotatud.” (1*)
“Sest rahvas või kuningriik, kes Jumalat ei teeni, hukkub, seesugused rahvad rüüstatakse sootuks.“ (Js.60:12)
Jälgides tänapäeva eestlasi, võib näha, et enamuse hulgas peetakse õigeks ainult seda, mis on „lahe“ maailma meelest ja mida saab teadusega tõestada.
Kerglaste ja pinnapealsete elamuste tagaajamine on viinud paljusid selleni, et nad on “ oma mõtlemisega sattunud pimedusse ning võõrdunud Jumala elust neis oleva teadmatuse ja südame paadumuse tõttu.” (Ef.4:18)
Formaalselt kristlus küll jätkub, kuid ainult kirkuskäimine ja kombetalitused ei muuda inimeste elusid.
Vaimulikes ringkondades valitseb teoloogiline intellektualism.
Enamusele piirdub kristlus üksnes leeritamise või veega ristimisega. Jeesusesse suhtutakse kui kellessegi, kes lepib kõigega ega kohusta millekski.
Tõde ja elu mõtet aga otsitakse kõikjalt mujalt peale Kristuse.
Katastroofid ja sündmused mis peaksid meid hoiatama, lähevad mööda ilma et edasitormajad peatuksid mõtlema.
Veel hiljuti haiglaseks peetud perversus on saamas normaalseks ja nõuab heakskiitu ka kirikust.
Kõige suhtes tolerantne ja ükskõikseks muutunud rahvus vajub spiraalina moraalsesse kaosesse.
Piibel ütleb, et patt on teotuseks rahvahõimudele. (Õp.14:34).
Neid aga, kes nimetavad pattu patuks ja kutsuvad parandama meelt, peetakse ajast ja arust ringivirisevateks moraalijüngriteks.
Vaatame mida arvab sellest Pühakiri ja milline on sellise ellusuhtumise tagajärg.
Apostel Pauluse kiri Roomlastele 1:18-32:
”Jah Jumala viha ilmub taevast inimeste igasuguse jumalakartmatuse peale ja ülekohtu vastu, nende vastu, kes tõde hoiavad ülekohtu kammitsais, “ (Tõenäoliselt on siin juttu nii üksikisikutest kui ka rahvustest.) ”sest et see mida teatakse Jumalast, on nende keskel avalik, Jumal on seda neile avaldanud, Tema nähtamatu olemus, tema jäädav vägi ja jumalikkus on ju maailma loomisest peale nähtav, kui mõeldakse tema tehtule, nii et nad ei saa endid vabandada.”
Nii on siis Jumal end kõigile avaldanud, et keegi ei saaks end oma võhiklusega vabandada.
Kas meie rahvas saab end vabandada?
”Sest et Jumalat tundes ei ole nad ülistanud ega tänanud teda kui Jumalat, vaid on oma arvamustega jooksnud tühja ning nende mõistmatu süda on jäänud pimedaks. Väites endid targad olevat, on nad läinud rumalaks ja on kadumatu Jumala kirkuse vahetanud kaduva inimese ja lindude ja neljajalgsete ja roomajate kujutistega.”
Kui tihti võib kuulda meie rahvast, tema juhte ja avaliku elu tegelasi oma pidustustel, koosviibimistel ja sõnavõttudes tänamas Jumalat?
Või upitame me hoopis üles oma religioosseid arusaamasid ja usundeid, “ mis vastavad inimeste pärimusele, maailma algainetele, ja mitte Kristusele “ (Kol.2:8)
Piibel ütleb et need, kes ei mõista Jumala õigust ja püüavad kehtestada oma õigust, ei ole Jumalale alistunud.(vt.Rm.10:3)
Kas on meie rahvas alistunud Jumalale?
Või oleme me tänaseni Temaga sõjajalal ja loodame, et suuriigid kaitsevad meid ka Universumi Kuninga eest?
Tartu Ülikooli ja Õpetatud Eesti Seltsi väljaandest “Looduslikud pühapaigad, väärtused ja kaitse” võib lugeda, et eestluse juured on otseselt seotud allikate, kivide ja ristipuudega. Ajaloolised hiied aga olevat meie rahvuskultuuri hindamatu väärtusega sümbolid, mis ühendavad esivanemate juurte kaudu kogu eesti rahvast.
Pühakiri hoiatab meid müstiliste sümbolite ja iidolikummardamise eest! (vt.Js.57:8)
Meie Tuhala nõiakaevust ja paganlikesse imedesse uskujaist aga kirjutatakse isegi New York Timesis. Sealsamas kuulutatakse meid ka maailma kõige jumalatumaks rahvuseks.(2*)
“Hämmastuge sellest, taevas, vabisege väga, ütleb Issand. Sest mu rahvas on teinud kahekordse süüteo: minu elava allika, jätsid nad maha, et raiuda enestele pragulisi kaevusid, mis ei pea vett.” (Jer.2:13)
Ja mis kaasneb paganluse ülesupitamisega?
Kirjast Roomlastele 1: 24
”Seepärast ongi Jumal andnud nemad nende südame himude rüvedusse, et nad oma ihu ise häbistaksid. Nad on Jumala tõe vahetanud vale vastu ning austanud ja teeninud loodut Looja asemel, kes olgu kiidetud igavesti. Aamen. Seepärast on Jumal nad andnud häbitute kirgede kätte: nende naised on ju vahetanud loomuliku olukorra loomuvastasega, nõndasamuti ka mehed, loobudes loomulikust vahekorrast naisega, on oma tungis süttinud üksteise vastu- mees on teinud mehega nurjatust-ja on seega iseenestes saanud kätte paratamatu palga oma eksimuse eest.” (24-27)
Mis tähendab et Jumala asemel müstitsismi ja looduse austamine kutsub nagu vile peale kohale ka seksuaalse perversuse.
Piibel ütleb:”Ärge ainult tehke vabadusest õigustust lihalikule loomusele.” (Gal.5:13)
Kuid just lihaloomuse ülesõhutamine on praeguse generatsiooni eestlaste trend ja sellega kujundame me ka oma kasvava põlvkonna vaimsust.
Meie kunstnike eliit ja avaliku elu tegelased soovitavad igas vanuses noortel külastada erootiliselt seestunud näitusi, mis pidavat tõstma rahvuse viljakust. (3*)
Seksuaalsusega läbustamine on muutunud lööknumbriks, väljanäituseks, turuartikliks ja lõpuks ometi võivad seksi reklaamijad end ka õnnitleda.
Härrased ja daamid!
Meie noorimad sünnitajad on 14-15 aastased lapsed.
Nende hulgas on üsna levinud suguhaigused. (4*)
Eesti on Euroopa Liidus endiselt esikohal uute HIV nakkusjuhtude poolest. (5*)
Meie 1 milj. 300.000 elanikuga riigis on rohkem kui 7000 HIV nakatunut ja AIDSI suremus on rängalt tõusmas. (6*)
Lastevägistajate arv suurenes 2008 aastal kolmandiku võrra. (7*)
Läheks ehk pikale kõigi nende arvudega seotud traagika ja purunenud elude kirjeldamine.
Eestis elav Soome ajakirjanik (Sami Lotilla) aga usub et eestlaste õnnistus ja kõikidest hädadest vabanemine algab alles siis, kui rahvas aksepreerib homoseksuaalsuse. Muidu me pidavat jäämagi “mahajäänuks ja puruvaeseks agraarühiskonnaks.” (8*)
Nii arvavad inimesed.
Jumal aga arvab teisiti.
Tema ei taha et me elaksime nagu need, kes on “loovutanud end kõlvatusse tegema ahnelt kõike roppust.” (Ef.4:19)
Piibel ütleb: “Jah, see on Jumala tahtmine: teie pühitsus: et te hoiduksite hooruse eest, et igaüks teie seast oskaks pidada oma astjat pühitsuses ja aus, mitte himude kires, nõnda nagu paganad, kes ei tea midagi Jumalast.” (1.Ts.4:3-6)
“Aga igasugu kõlvatuse vastu olgu igal mehel oma naine ja igal naisel oma mees.” (1.Kr.7:2)
Ja “ Kõikide juures olgu abielu au sees ja abieluvoodi rüvetamata, sest Jumal nuhtleb hoorajaid ja abielu rikkujaid!” (Hb.11:19)
“Ärge eksige: hoorajad ja ebajumala kummardajad ja abielu rikkujad ja salajased ropud ja poisipilastajad ja vargad ja ahned, joodikud, pilkajad ja anastajad ei päri Jumala riiki.” (1Kr.6:9-10)
”Seepärast pange maha kõik rüvedus ja rohke kurjus ning võtke tasadusega vastu sõna, mis teisse on istutatud ja suudab päästa teie hinge.” (Jk.1:21)
Kui me aga ülistame Issanda asemel hoorust, vabaarmastust ja perversust, siis ei ole me paremad esimese sajandi paganatest, kelle kohta kirjutas apostel Paulus:
” Ja nii nagu nad ei ole hoolinud Jumala tunnetusest, nõnda on Jumal nad andnud kõlbmatu mõtteviisi kätte, tegema seda mis väär; nad on tulvil igasugu ülekohut, kurjust, ahnust ja tigedust, täis kadedust, tapmist, riidu, kavalust, kiuslikkust, nad on keelekandjad, laimajad, Jumala vihkajad, julmurid, ülbed kelkijad, halva peale leidlikud, vanematele sõnakuulmatud, mõistmatud, truudusetud, leppimatud, halastamatud, kes küll teavad Jumala käsku- et need, kes selliselt teevad on surma väärt-, kuid ei tee seda mitte üksnes ise, vaid tunnevad head meelt neist, kes nii teevad.” (Rm 1:28-32)
Kas ei kõla see, nagu maailm, mis meid ümbritseb ja meelelahutused, mis valguvad meile iga päev vastu kinodest, ajakirjadest, internetist ja teleshowdest?
Piibel ütleb, et osa inimesi teavad küll, et Jumala käskude vastu eksijad on surma väärt, kuid ei tee seda üksnes ise, vaid tunnevad rõõmu ka neist, kes nii teevad.
Mitmed kirikud, liberaalsed ja semireligioossed vaimulikud lähevad kompromissile pimeduse tegudega.
” Nad ei tee vahet püha ja ebapüha vahel, ei õpeta roojase ja puhta vahel,” vaid osalevad ka ise selles ohjeldamatus patumaratonis. (Hs. 22:26)
Kõik see toob Jumala Seadusi rikkuvate inimeste ja riikide karistuse aina lähemale.
Pastor James Kennedy on öelnud:
”Meie amoraalsel ajastul, kus puudub igasugune absoluutne ja ühiskonna ainukeseks vooruseks on saanud kõikide asjade sallimine, kas on meil veel mingit lootust tulevikule?”
Mis siis põhjustab olukorra, kus isegi teaduse progress ja kõrgeltarenenud mõistus on võimetud päästma inimesi patu ja äralangemise eest?
Piibel ütleb: ”Meil ei tule ju võidelda inimestega, vaid meelevaldade ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, kurjuse taevaaluste vaimudega.” (Ef.6:12)
Mis tähendab et meie maailm on mõjutatud kurjadest vaimudest.
Vastavalt Pühakirjale, elas nende vaimude juht, “ keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks,” algul taevas ja käitus oma loomispäevast alates täiesti laitmatult. (Il.12:9)
Siis aga täitus tema sisemus suure kaubitsemise tõttu ülekohtu ja vägivallaga. (vt.Hs.28:16)
Ta tegi pattu ja visati taevast välja “ maa peale ja tema inglid heideti koos temaga.“ (Il.12:6)
Taevastes juubeldati, samas aga hüüdis suur hääl “Häda maale ja merele, sest kurat on tulnud alla teie juurde.“
Nii sai selle maailma pimedus enesele valitseja,“ kes nüüdki on tegev sõnakuulmatute laste seas” (vt.Il.12:12; Il.12:9; Jh.14:30; Ef.2:2)
Piibel nimetab kuradit ka sellesinase maailma jumalaks, kes on teinud sõgedaks uskmatute inimeste meeled.
(2 Ko.4:4)
Jeesus paljastas tema olemuse, kui ta sõitles Iisraeli juhtivaid vaimulikke:
“Teie olete oma isast Kuradist ning tahate teha oma isa himude järele. Tema on mõrtsukas algusest peale, ta ei püsinud tões, sest temas ei ole tõde. Kui ta räägib valet, siis ta räägib enda oma, sest ta on valetaja ja vale isa.” (Jh.8:44)
Saatana taotlused pole aga kunagi muutunud. Nii nagu ta püüdis luua taevas oma kuningriiki ja ahvatles ingleid mässama, nii meelitab ta ka tänapäeva inimesi taganema Jumalast, et nad kummardaksid teda,- kuradit. Kahjuks on ta edukas.
”Sest lai on värav ja avar on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes astuvad sealt sisse!“ (Mt7:13) See tähendab suurte rahvamasside hukatusse langemist.
Loen ette ühe eestlanna nägemuse.
Maailm on jaotatud pooleks.
Ühel pool on valge ja soe, puhutakse pasunaid ja kõik on nii imekena. Inimeste näod säravad õnnest. Viibisin valguse poolel, kuid ma ei saanud kaua seda ilu imetleda. Kuulsin vastaspoolel õudset tormi raginat ja inimeste karjeid. Need kostsid südantlõhestavalt. Ma ei näinud midagi, sest hall, sünge kate oli ette tõmmatud. Küsisin, mis seal pimedal poolel praegu sünnib, vist midagi õudset?
Kohe lükati kate eest. Paik oli õudsem kui oleksin osanud arvata. Valitses nagu raevutsev tormine sügisöö, mille möllu tormasid rahvamassid karjatustega, nägudel nagu maskid. Kui nad sinna jõudsid, kiskus tormikeeris neid üles ja paiskas maha nagu räbalaid, neid purustades. Selle hädaohu peale vaatamata tormasid uued ja uued inimlaviinid eelnevatele peale.
Nüüd nägin, et paljudel noortel hoitakse käest kinni ja neid tiritakse vägisi kaasa, kuigi nad vaatavad igatsedes valguse poole.
Astusin lähemale ja hüüdsin: ”Ärge minge sinna! Vaadake, mis juhtus eelmistega. Teid ootab sama saatus! Tulge siia!”
Seejuures viitasin valguse poole. Eriti kahju hakkas noortest. Kuid mu kutse peale ei tulnud siiski keegi valguse poolele,
“Ah!” kisendasin ahastades,”Kes seletab mulle seda, mida näen ja millest ma siiski aru ei saa?”
Mulle öeldi: ”Ära hüüa! Nende aeg on möödas! Praegu on kohtadele minek!”
Küsisin uuesti: ”Miks need noored sinna lähevad? Nende koht on ju ometi siin valguse poolel. Nad isegi vaatasid igatsusega siia.”
”Kas sa ei pannud tähele, et neid kätest kinni hoiti?”
“Jah,” ütlesin, “ seda ma nägin.”
Vastuseks oli: ”Need kuulusid varem küll valguse poolele, kuid hiljem lasksid end maailmaga kaasa kiskuda ja nüüd seisavad nad pimeduse nimekirjas. See aeg ei ole kaugel, kus enam ei kutsuta ega hüüta!”
“ Sest nägemus ootab küll oma aega, aga ta ruttab lõpu poole ega peta. Kui ta viibib, siis oota teda, sest ta tuleb kindlasti ega kõhkle.” (Hb.2:3)
Piibel ütleb et kurat“…on suures raevus, teades, et tal on aega üürikeseks”
ja “käib ringi nagu möirgav lõukoer, otsides, keda neelata.” (Il.12: 12;1Pt.5:5)
Mingil ajaperioodil saadab ta maailmaareenile tegelase, kellest rääkis apostel Paulus Tessaloonika kogudusele.
”Me palume aga teid, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse tulemise pärast, siis kui meid kogutakse tema juurde, et te ei laseks end nii ruttu ajada segadusse ega heidutada- ei vaimu ega sõna ega kirja läbi, mis nagu pärineks meilt-, otsekui Issanda päev oleks juba käes. Ärgu ükski teid mingil kombel petku! Sest see ei juhtu enne, kui on tulnud ärataganemine ja ilmunud seadusevastane inimene, hukatuse poeg...” (2.Ts.1)
Siin on juttu ajastust, kus Jumalast taganenud maailmas ilmub esile hukatuse poeg, “kes paneb vastu ja tõstab enese üle kõige, mida nimetatakse jumalaks või jumalateenistuseks, nii et ta istub Jumala templisse, lastes end paista Jumalana.”
Edasi ütleb Paulus:
“Kas te ei mäleta, et ma ütlesin seda teile, kui ma veel teie juures olin. Ja nüüd te teate, mis teda takistab, nii et ta saab ilmuda alles omal ajal. Vägivalla saladus on juba toimimas, ainult et vahelt peab kaduna see, kes teda seni takistab.”
Et antikristuse vaim oli liikvel juba esimesel sajandil sellest kirjutas apostel Johannes:
“Lapsed, käes on viimane aeg! Nagu te olete kuulnud et antikristus tuleb, nii ongi nüüd palju antikristuseid.” (1.Jh 2:18)
Paulus aga räägib konkreetsest isikust, kes ei saa ilmuda enne kui takistaja on kadunud.
Salm 6 ütleb et miski takistab ja salmis 7 räägitakse et keegi takistab tema ilmumist. Aga kui takistaja eemaldatakse, saab ta vabalt tegutseda.
Järelikult kontrollib Jumala Vaim hukatuse poja ilmumist, kuigi antikristuse vaim on juba liikvel ja valmistab talle teed nii rahvuste keskel, kui ka inimeste südames.
Kuidas see vaim tegutseb?
Pühakirjast võime lugeda et ajaloo jooksul on inimesed ikka ja jälle läinud kompromissile Jumala Seadusega ja lõpetanud täielikus kaoses.
Kohtumõistjate raamatus ptk 2:11 kirjeldatakse tragöödiat, mis algas sellest et:
”..Iisraeli lapsed tegid kurja Issanda silmis ja teenisid baale (st. Kaananlaste ebajumalaid) ja jätsid maha Issanda, oma vanemate Jumala, kes oli neid ära toonud Egiptuse maalt, ja käisid teiste jumalate järel nende rahvaste hulgast, kes olid neil ümberkaudu, ja kummardasid neid ning vihastasid Issandat.
Aga kui nad Issanda maha jätsid ja teenisid baale ja Astartet ( iidol Baali abikaasa) siis Issanda viha süttis põlema Iisraeli vastu ja ta andis nad riisujate kätte, kes neid riisusid, ja müüs nad nende ümberkaudsete vaenlaste kätte, ja nad ei suutnud enam seista oma vaenlaste ees. Kuhu nad iganes läksid, oli Issanda käsi nende vastu õnnetust tuues, nõnda nagu Issand oli öelnud ja nõnda nagu Issand neile oli vandunud ja neil oli väga kitsas käes.
Siis Issand lasi tõusta kohtumõistjaid, kes päästsid nad nende riisujate käest. Aga nad ei kuulanud ka oma kohtumõistjaid, vaid käisid hoora viisil teiste jumalate järel ja kummardasid neid. …Kui siis Issand tõstis neile kohtumõistjaid, oli Issand kohtumõistjaga ja päästis nad nende vaenlaste käest kogu kohtumõistja eluajaks, sest Issandal oli kaastunnet nende ägamise pärast rõhujate ja kallaletungijate käes. Aga kui kohtumõistja suri, siis nad pöördusid tagasi ja talistasid veel kõlvatumalt kui nende vanemad, käies teiste jumalate järel neid teenides ja neid kummardades; nad ei jätnud midagi maha oma kurjadest tegudest ega kangekaelsuse viisidest.”
Kohtumõistjate raamat räägib meile Jehoova imedest läbi Deboora, Baraki, Gideoni jt.
Simsoni sensuaalne vahekord reetliku Deliilaga, mida võib võrrelda tänapäeva poliitikas suure seksuaalse skandaaliga, lõppes aga täieliku katastroofiga. Riigiaparaat purunes. Simson, Iisraeli viimane kohtumõistja, hukkus ja riik killustati. Daani suguharu põgenes maalt.
Korrumpeerunud preestrid olid hea äraelamise nimel valmis kuulutama ükskõik mida.(Vt.Km 17)
Neid huvitas rohkem sissetulek kui usk. Vajudes ikka sügavamale illusoorse heaolu ja mugavuse võrkudesse, langes kogu ühiskond lõpuks kaosesse ja kodusõtta, mis peaaegu hävitas Benjamini suguharu. (Sealt pärines aposel Paulus)
Kõike seda põhjustas taganemine Jumalast.
Ja „Need lood on saanud meile näiteiks, et me ei himustaks kurja, nii nagu nemad himustasid.“ (1.Kor.10: 6)
Kohtumõistjate raamatus kirjeldatud tendentse võib näha ka tänapäeva riikide elus.
Antikristuse vaim liigub ringi ja avaldab end läbi võimuahnuse, suurushulluse, perversuse, nõiduse, uimastite, alaealiste pornograafia, filmide, ajakirjade jne.
Ajapikku kaasnevad sellega muutused inimeste mõtlemises ja käitumises, mis lõpuks väljenduvad ka riikide sise- ja välissündmustes.
Jälgides tänapäeva uudiseid, võib mõnigi küsida: ”Kust see küll tuleb ja millega see kõik lõpeb?”
See ei tohiks meid aga üllatada, kui me mõistame, mida me oleme teinud.
Me oleme taganenud Jumalast ja õpetame oma lastele Pühakirja asemel teooriaid, mis samastavad inimest loomaga.
Me räägime neile et Jumalat, taevariiki ega põrgut pole olemas ja elame päevast päeva ühiskonnas, kus kehtib ainult minu mina ja ei miski muu.
Piibel ütleb ”et viimseil päevil tuleb raskeid aegu, sest siis on inimesi, kes on enesearmastajad, rahaahned , kelkijad, ülbed… reetlikud, tormakad,upsakad, rohkem lõbu- kui jumalaarmastajad. (vt.2.Tm.3:1-5)
Selle tulemusena on mitmed tänapäeva suured ja väikesed riigid sattunud kriisiolukorda.
Jumal, kes kõike näeb ja kuuleb, on valmistanud inimestele väljapääsu nende paheliste eluviiside tagajärgedest.
Teises Ajaraamatus räägitakse, kuidas kuningas Saalomon ehitas Issandale templi Jeruusalemmas ja kui tempel oli valmis
“Siis ilmutas Issand ennast öösel Saalomonile ja ütles temale: Ma olen kuulnud su palvet ja olen valinud selle paiga enesele ohvrikojaks. Vaata kui ma sulen taeva, nõnda et vihma ei saja, ja vaata, kui ma käsin rohutirtse maa paljaks süüa, või kui ma läkitan rahva kallale katku ja kui siis minu rahvas, kellele on pandud minu nimi, alandab ennast ja nad palvetavad ja otsivad minu palet ning pöörduvad oma kurjadelt teedelt, siis ma kuulen taevast ja annan andeks nende patu ning säästan nende maa. Nüüd on mu silmad lahti ja mu kõrvad panevad tähele palvetamist selles paigas.” (2.Aj.7:14-16)
Mõni võib aga nüüd mõelda: ”Oot-oot! Tänapäeval see enam ei kehti! See lubadus anti ju tuhandeid aastaid tagasi Iisraeli juutidele!”
Väga õige! Sest tol ajal oli Issanda koda Jeruusalemmas.
Kuid Uue Testamendi järele ei ela Jumal enam inimkätega tehtud templis, vaid tahab elada inimese südames.
Ja vaimsed põhimõtted mis kehtisid Jeruusalemma Templi kohta, kehtivad nüüd iga inimsüdame hoiaku kohta . Mis tähendab, et kui me tunnistame Jeesus Kristuse oma elu Issandaks ja ei nõua ega käsi Jumalal õnnistada meie patust eluviisi, vaid alandame end Tema ette.
Palvetame Vaimus, ega lausu ainult kuivi, surnud sõnu, vaid hüüame kogu hinge põhjast:
”Jumal me vajame sinu abi ja juhtimist!”
Otsime Tema palet ja pöördume oma kurjadelt teedelt ja oma kurjadest tegudest, siis oleme me Jumalale vastuvõetavas seisundis, kus Ta saab meid juhtida.
Mõni aga võib nüüd mõelda: ”Ah ma tean seda asja küll! Ma olen palvetanud, aga see ei tööta ja mu elus pole mitte midagi muutunud.”
Sõber! Kui Jeesus pole sinu elu muutnud, siis pole Kristus kunagi sinu südamesse pääsenud!
Sa võid Teda isegi tunnistada. Käia suurtel religioossetel kogunemistel ja olla nn. “vaimus,” aga sul puudub isiklik osadus Jeesusega ja ilma Kristuseta ei suuda sa kuradile vastu seista.
Issand tahab, et me end kõigepealt Tema ette alandame. (2.Aj 7:14)
Mis tähendab, et meil tuleb oma mina-keskne, kalk, ükskõikne, kade ja tõusiklik ellusuhtumise asendama Jumala-keskse eluga.
Kui me selliselt käitudes parandame meelt, siis on Jumal lubanud meid kuulata ja säästa meie maa.
Me ei saa aga oodata Jumalalt õnnistust, kui me pole kõigepealt Teda õnnistanud oma kuulekusega Jumala Sõnale.
Nii tuleb meil valida.
Me kas otsime Jumala palet ja Tema õnnistust või järgime kuradit ja peame maksma tema järgimise eest tagajärgedega, mis on väljaspool Jumala õnnistust ja kaitset.
Kui me otsime ja mugandame oma hingele enesega rahulolevat, materiaalselt kindlustatud elustiili, siis neelab see lõpuks kogu meie olemuse ja tähelepanu ning viib meid järjest kaugemale Jumalast.
Sest “ Teid pole lunastatud kaduvate asjadega, hõbeda või kullaga teie tühisest esiisadelt päritud eluviisidest, vaid Kristuse kui laitmatu ja puhta Talle kalli verega.Tema oli selleks ette määratud küll enne maailma rajamist, aga aegade lõpus on saanud avalikuks teie pärast.” (1.Pt.1:18-20)
Kui me nüüd rajame oma elu Jumala Sõnale, siis oleme me nagu tark mees, kes ehitas oma koja kaljule.
“Ja sadas paduvihma ja tulid veevood ja puhusid tuuled ning sööstsid vastu seda maja, aga see ei varisenud, sest see oli rajatud kaljule.” (Mt.7:25)
Jeesus ütles “Otsige esiti Jumala riiki ja Tema õigust ja seda kõike antakse teile pealegi!” (Mt.6:33)
Meie probleem seisneb aga selles, et me tahame kõigepealt neid asju ilma Jumala riiki otsimata.
Me tahame teha ja saada kõike lahus Jumalast, ja loodame et see teeb meid õnnelikuks.
Me usume et ainult asjade ja positsioonide kaudu leiame me oma elu tõelise eesmärgi ja mõtte.
Kuid “Ükski sulane ei saa teenida kahte isandat, ikka on nii, et ta vihkab üht ja armastab teist või et ta pooldab üht ja põlgab teist. Te ei saa orjata Jumalat ja mammonat.” Need on Jeesuse sõnad.
“Aga seda kõike kuulsid ka variserid, kes olid rahaahned, ja nad irvitasid Jeesuse üle. Ja ta ütles neile: ”Teie olete need, kes ennast õigena näitavad inimeste silmis. Aga Jumal tunneb teie südant, sest mis inimeste seas on kõrge, see on Jumala ees jäledus.” (Lk.16:13)
Seda ütles Kristus tolleaegsete vaimulike juhtidele.
Oma mäejutluses aga õpetas Ta inimesi:
”Ärge koguge endile aardeid maa peale, kus koi ja rooste neid rikuvad ja kuhu vargad sisse murravad ja varastavad! Koguge endile aardeid taevasse, kus koi ega rooste neid ei riku ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta! Sest kus su aare on, seal on ka su süda.” (Mt.6:19-21)
Sajandeid tagasi kirjutas Püha Augustinus:
” Enne kui ma kohtasin Jumalat, ajasin ma taga kõike, millest säras vastu näiline tõde. Ma tahtsin neid säravaid asju, et nad annaksid mu elule mõtte ja tähenduse. Aga alles siis, kui ma pöördusin nendest säravatest asjadest ära ja otsisin Jumala palet, leidsin ma Temas igavese elu sära, tähenduse ja mõtte. Tema on tõe allikas ja Tema valgustas mu hinge pimeduse.”
Sina ja mina seisame täna samade valikute ees.
Me kas raiskame kogu oma elu et armastada ja hankida enesele ikka rohkem selle maailma asju. Asju, mis on surnud ega armasta meid vastu.
Või otsime me Jumala palet ja osadust Temaga.
Tema on see, kes mõistab meid rohkem kui keegi muu. Armastab meid rohkem kui kõik meie kokkukuhjatud asjade hunnikud ja tahab hoolitseda meie eest igavesti!
Eestimaa ei pea maailmavaimust pimestatuna jooksma vastu oma järjekordsele karistusele.
Kui me end Jumala ette alandame, palvetame ja otsime Tema palet, pöördudes oma kurjadelt teedelt ja oma kurjadest tegudest, siis Jumal kuuleb, andestab ja säästab meie maa.
“Tulge nüüd ja seletagem isekeskis, ütleb Issand. Kuigi teie patud on helepunased, saavad need lumivalgeks; kuigi need on purpurpunased, saavad need villa sarnaseks. Kui te tahate ja kuulate, siis te saate süüa maa parimat vilja. Aga kui te tõrgute ja panete vastu, siis sööb teid mõõk. Jah, Issanda suu on kõnelnud.”
“Sest kui ma hüüdsin, siis te ei vastanud, kui ma rääkisin, siis te ei kuulanud, vaid tegite kurja mu silmis ja valisite, mis ei olnud mulle meelepärane” (Js.1:18-20; 65:12)
Need kirjakohad peaksid kõigile mõjuma kainestavalt.
Kahjuks pole meie eelkäijad seda aga kunagi tõsiselt võtnud.
Piibel ütleb: ”Tõesti, Issand Jumal ei tee midagi ilmutamata oma nõu oma sulaseile prohveteile.” (Am.3:7)
Veel 70 aastat tagasi liikus meie rahva keskel Jumala prohvet, keda meie esivanemad kuulasid ja vaatasid kui hullumeelset.
Tema nimi oli Karl Reits ja tema taevast antud prohvetisõnumist kirjutas 1933.a.16.oktoobri Päevaleht,
”Kuuluta rahvale, sest rahvas on kuri ja jumalakartmatu, et on viimane aeg ning rahvas peab end Jumalaga aegsasti ära lepitama, enne kui rahu maa pealt ära võetakse. ... Õelusemeri on uppujaid täis, mine suurele turule ja laadaplatsile, sinna tuleb igast linna kandist rahvast kokku. Räägi seal, mida prohvetite läbi on kuulutatud ja mida Jumal maailma lõpetusel hakkab tõeks tegema.”
“Häda tuleb! Parandage meelt, otsige Jumalat, lugege Tema sõna!” kuulutas prohvet Reits eesti rahvale üksteist pikka aastat järjest.
Ta visati välja vabariigi suurimatest kirikutest ja palvelatest.
Turuplatsidel järgis teda sajatamine ja rahvas pidas teda valeprohvetiks.
Tema kohta lausuti: ”Niisugused tuleks maa pealt ära kaotada!”
Reitsil tuli istuda ühe kuu jooksul arestimajas kaksteist ja pool ööpäeva.
Ise ta kirjutas:
”Ilmalike inimeste ja valgustamata paganate poolt vanglas leidsin ma arusaamist. Nad ütlesid mulle poolehoidu avaldades: ”Meie oleme süüdlased ja peame kinni istuma, aga temal pole ju mingit süüd! Jumala Sõna kuulutamine on ju lubatud!” Niisugust tagakiusamist on kergem kannatada kui vaimu poolest pimedaks jäänud usklike tagakiusamist.” (A.Kirjamägi Lk.18)
“Kui nüüd su valgus, mis on sinus, on pimedus, kui suur on siis pimedus?” (Matteuse 6:23)
Prohvet külastas korduvalt ka president Pätsi ja palus kuulutada välja üleriigilised palve ja anumise päevad Jumalalt armu ja halastuse palumiseks.
Päts nimetas Reitsi lollakaks ja lubas talle anda eluaegse pensioni, kui ta loobub rahva hirmutamisest.
Kindral Laidoner ei arvanud heaks Karl Reitsi üldse kuulata, vaid laskis ta iga kord vahi alla võtta ja kord isegi kumminuia kasutada.
Eestlaste vaimne valvsus oli uinumas.
Saatan kasutas efektiivselt eesti riigijuhtide jumalatust ja kehtestas ka kirikutes religioosse maffia, kes ei tundnud ära Elava Jumala häält.
Hariduse, kultuuri ja rahvusetunde ülehindmine kulmineerusid.
Palju kiidukõnesid, kirjutisi, ülistusi, hooplemisi, riigimeeste ja vabadussõja juhtide arvel.
Neile pühendati ikka rohkem aktusi, raamatuid ja ausambaid.
Tänusõnad Jumalale muutusid pidudel, koosolekutel, koolides ja parlamendis aga järjest harvemaks.
Pastor Karl Kaups, kes kuulus okupatsioonieelsesse volikogusse, kirjutab:
”Kui mõnelt poolt soovitati mõningatesse tähtsatesse (riiklikesse) aktidesse võtta ka Jumala nimi, siis vastati sellele väga tähtsate isikute poolt mõnitavalt.” (Karl Kaups lk.143)
Inimesed uskusid, et armulaual saab patud andeks ja armust usu läbi õndsaks – elada aga võib nii, kuidas rahakott kannatab. Kiriklikud tähtpäevad – pulmad, ristimised, leerid ja matused, olid muutunud suurteks jooma- ja tantsutrallideks. Neid, kes seda hukka mõistsid, peeti lahkusulisteks või imelikeks.
Karl Reits kirjutas: ”Meie aja kristusevastased vaimulikud salgavad Kristuse lunastustöö avalikult rahva ees ära ja teotavad Tema Püha nime paganate seas oma kõlvatu eluga, nõnda nagu on kirjutatud: ”Pilgatakse ju Jumala nime teie pärast paganate seas.” (Roomlastele 2:2)
Hoiatusi, nagu “Häda tuleb! Armuaeg astub viimaseid samme, karistused seisavad ukse ees!” peeti naeruväärseks
Teise Maailmasõja puhkemine kinnitas, et ennustatu hakkas täituma. Pinge tõus ja kahurikõmina lähenemine oli märk saabuvast kohtutunnist.
1941.a. esimestel juunipäevadel juhtus meie suurima sõnaprohveti Reitsi viimane ime!
Sõnagi vene keelt oskamata, hakkas ta oma vangistajatele selles keeles Jumala kohut kuulutama, mille lõpetas sõnadega: ”Minu väärtusetu ihuga võite te teha, mida tahate, aga mu hing läheb Jumala juurde igavesse rõõmusse!” (A.Kirjamägi lk.39)
Mõrvatud Reitsi taskust leiti järgmise sisuga kiri:
“Mina tahan sulle teada anda kõik, mis Jehoova Jumal mulle on teada andnud Eesti riigi kohta.
See ilus vabariik, mida Jumal on Eesti rahvale andnud, võetakse nende käest ära sellepärast, et juhid ja rahvas on unustanud oma Jumala.
Ja see antakse ära. Riigijuht annab riigi vabatahtlikult ära.
Sest, mis tarkust on ühel juhil, kellel pole Jumalat.
Suur ehmatus tuleb juhtide peale, nad vangistatakse ja viiakse ära ja rahvas satub ikke alla, kus ta saab tunda nälga ja janu ja kannatusi. Tuli tuleb linnutiivul äkitselt alla tema linnade peale ja ühelgi ei ole olemist. Ja paljude maade linnad hävitatakse ära ja mitmed rahvad satuvad viletsusse.
Eesti rahvas paisatakse laiali seni kuni saab ära kaotatud.
Ja ma kuulsin valju häält hüüdvat paremalt poolt taevast:
”Paluge Jehoova Jumalat, kes on loonud taeva ja maa ja veeallikad!” (A. Kirjamägi lk.40 )
See oli Karl Reitsi viimane kiri.
28. sept.1939.a. allutati Eesti Vabariik venelaste tahtele.
Ultimaatumiga ähvardades toodi Eestisse kuni 100.000 punasoldatit. 1940 a. juulis kinnitas president Päts isiklikult ametisse uue venemeelse valitsuse. Pärast seda ta vangistati ja küüditati Siberisse.
Algas esimese Eesti Vabariigi minevik. Järgnesid vangistamised, konfiskeerimised, surmamõistmised, tapmised, põletamised.
1941. aastaks oli Siberi küladesse ja steppidesse küüditatud rohkem kui 10.000 eestlast. Oskustöölised ja sõjaväeteenistuseks kõlblikud mehed viidi sundkorras vene orjalaagritesse või punaarmeesse.
Vahepeal alanud sõja vaekausid kaalusid kohale sakslased. Jälle tapmised, vangistamised ja sundkorras sõjaväeteenistus, kuni sai täis ka see aeg ja 1944. aastal tagasitulnud, algavas võidujoovastuses vene kommunistid taastasid oma kaks ja pool aega kestnud sundseadused ja terrori.
Pikad teekonnad jääkülmades loomavagunites Siberi poole jätkusid. Mitmed haigustest ja hirmust hullunud inimesed võtsid neis vagunites endalt elu või püüdsid põgeneda.
1949.a. küüditamiselaine alla jäänud vanim eestlanna oli 95.aastane Maria Räägel Abja vallast.
Noorim Siberisse saadetu oli kolmepäevane Anne Hiiumaalt. Väike eesti beebi pidas Moskva eksperimentidele vastu aasta ja üks kuu.( EPL)
Prohvet Karl Reitsi lollakaks nimetanud president Päts suri 18. jaan.1956.a. Kalinini linna hullumajas. (EE) Kindral Laidonerist sai vang number 11 ja tema haud on kuskil Vladimiri kalmistul Siberis.(Arno Altoja)
Hirm venelaste ees sundis kodumaalt lahkuma kuni 80.000 eestlast.(9*)
Sellega oli iga sõna prohvet Karl Reitsi kuulutusest täitunud ja prohveteeringu lõpuosa sõltub juba tänapäeva eestlaste südamehoiakust.
Ligi viiskümmend aastat halastamatut kommunistlikku ajuloputust ei toonud eestlasi Jumalale lähemale.
Nägemata suurt pilti pannakse tänaseni kõik rahvuse peale tulnud kohutavad karistused ekslikult kas venelaste, sakslaste või teiste julmuse arvele.
Kas õpib eesti rahvas ja tema juhid seekordsel iseseisvusajal tundma neid tõelisi põhjusi, mis on toonud meie esivanematele ja toovad ka meile, kui me meelt ei paranda, nii kohutavaid kannatusi?
Või valime me jällegi õnnistuse asemel hukatuse?
Issand ütleb: ”Teine kord ma räägin rahva või kuningriigi kohta, et teda ehitatakse ja istutatakse: aga kui ta teeb kurja minu silmis ega kuula mu häält, siis ma kahtsen head, mida ma lubasin talle teha.” (Jr.18:9-10)”
Kas peab Jumal kahetsema meile ilma ühegi veretilgata, teist korda antud vabaduse pärast?
Ärge eksige : Jumal ei lase ennast pilgata, sest mida inimene iganes külvab, seda ta ka lõikab.” (Gal.6:8)
“Pöördugu seepärast igaüks oma kurjalt teelt ja parandagu oma viise ja tegusid!” (Jr.18:11)
“Heitke eneste pealt ära kõik oma üleastumised, ja valmistage enestele uus süda ja uus vaim.” (Hs.18:31)
“Sest patu palk on surm, aga Jumala armuand on igavene elu Kristuses Jeesuses, meie Issandas.”
Temas on meil lunastus ja pattude andeksandmine.(vt. Rm.6:23) Tema on maailma valgus ja igavene elu! (Jh.8:12;6:48)
Me kas ehitame oma südamesse tänualtari Kristusele ja läheme mööda Tema poolt näidatud tõeteed, või valime needuse, mis lõpeb katastroofiga igavikus.
Jumal kutsub täna tunnistajaiks meie vastu taeva ja maa :
“Ma olen pannud su ette elu ja surma, õnnistuse ja needuse. Vali nüüd elu, et sina ja su sugu võiksite elada, armastades Issandat, oma Jumalat, kuulates tema häält ja hoidudes tema poole!” (5Ms.30:12)
Mati Murumaa
Juuni 2009
________________________________________________________________________________
Kasutatud kirjandus:
(1*) A.Kirjamägi.”Prohvetlusest ja selle esindajatest Eestis.)
(2*)“A hole in the ground erupts, to estonians delight.” Tuesday, December 9,2008. sec. A8
(3*)(http://publik.delfi.ee/news/seks/article.php?id=20853671) (4*)(delfi.ee/archive/print.php/id=17302428)
(5*) (tarbija24.ee/?id=5284&print=1)
(6*) (delfi.ee/archive/print.php?id=20274900)
(7*) (delfi.ee/arcive/print.php?id=20945569)
(8*) (delfi.ee/archive/print.php?=20875318)
(9*) (http:www.ut.ee/et/355025#1)
______________________________________________________________________________________
